Tagasi rajal!

Viimased paar kuud olen ma jooksmas käinud umbes kord kolme nädala jooksul. Olgem ausad, millegi arvelt peab see magistriõppes õppimise lõbu ju tulema. Nüüd siiski õnnestus orienteeruma jõuda ning lausa kahel päeval järjest.

Esiteks, esimest korda sel aastal – siseorienteerumine, mille võttis korraldada TON uues GAGi õppehoones Kalamajas. Koolimajad on siseorienteerumises alati see keerulisem variant, kus tuleb mõelda kolmemõõtmeliselt ja näha korruste vahele peidetud ühendusteid. Lisaks ühesuunalised koridorid, tupikud jms. Sedakorda lubati lisaks treppidele liikumisteena ka ronimisseina, nii et paljutõotav üritus!

Esimesel eeljooksul läks mul valdavalt väga hästi, ainult teel seitsmendasse punkti ei taibanud ma, et kuuendast edasi alla joostes ei jõua ma mitte ülesviiva trepini, vaid alumisele korrusele labürinti, kust trepini ei pääse kohe kuidagi. Vähemasti hiljem, kui tuli päriselt seal labürindis toimetada, oli selle võrra lihtsam. Tulemus – üllatav üleüldine teine koht kõigil radadel jooksnud 48 naise seas! Ainult Teele Telgmale kaotasin poole minutiga ja tema on ka koondise tasemel jooksja.

Teises jooksus lasin vist esimese jooksu suhtelisel lihtsusel end pimestada. Sattusin olukorda, kus pidin 4. korruselt 5ndale minema 3. korruse kaudu, sest muidu lihtsalt ei pääsenud läbi. Laskusin 3ndale, jooksin läbi korruse, tõusin 4ndale – ja valisin seal vale, ühesuunalise koridori, nii et pidin karusselli uuesti alustama. See pani kogu edasisele jooksule põntsu, kõik läks kobamisi. Kaotasin võitjale Sigrid Ruulile kaheksa minutiga, kuid kahe jooksu kokkuvõttes pääsesin siiski 5nda kohaga A-finaali kuue parema hulka.

Veel paari aasta eest nägid mu siseorienteerumised välja nii, et kihutasin end eeljooksudega kuidagi kas A- või enamasti B-finaali, seal aga oli toss täiesti väljas ning tuikusin lõpuni pooleldi kõndides. Eelmisel hooajal läks juba kõvasti paremini. Nüüd kaasvõistlejaid vaadates mõistsin, et minu ootuspärane koht oleks neljas – Teele, Sigridi ning Eesti parima siseorienteeruja Kairi Tuulmägi järel (vahel Kairi küll eeljooksudes koperdab nagu selgi korral, kuid finaalis üliharuharva). Ülejäänud kaks konkurenti olid minust paari vanuseklassi võrra vanemad ja neid ma olen sagedamini võitnud kui vastupidi.

Kohe esimese punktiga jooksis mul protsessor kokku. Võtsin kaardi 180 kraadi valesti ette, jooksin valesse maja otsa ning mediteerisin pikalt, vaadeldes kilega tõkestatud teed välisukseni, mille küljes ripus täiesti vale numbriga punkt. Lõpuks jõudsin õigesse punkti kahe ja poole minutiga, ehk kulutasin meditatsioonile vales majanurgas umbes kaks minutit. Sealt edasi jooksin uhkes üksilduses. Kümnepunktise avaringi lõpus kaardivahetuspunktis kuulsin siiski, et olen üllatuslikult kolmandal kohal! Hilisemaid tulemusi vaadates kahtlustan, et näiteks Teele sai maha mingi suurema veaga (kahjuks etapiaegu pole välja pandud, nii et neid võrrelda ei saa).

Edasi läks mul enda meelest stabiilselt. Jaksasin ka joosta, võtsin viimaks ometi kasutusele eeljooksudel kartust tekitanud ronimisseina, mis tegelikult tõusis mitmes tasemes ja nurga all, nii et seda pidi sai täiesti vabalt kolmanda ja neljanda korruse vahel nii üles kui alla liigelda.

Viimaseks ringiks tabas mind taas mingi ajukramp ja kõhklesin eelviimasest punktist viimasesse minnes, kas mitte minna üles mööda sedasama treppi, mille ülemises otsas ma olin teel esimesse punkti nõutult mediteerinud – sest sealt ei saanud läbi! Tulin mõistusele (seda julgustas tegema ka parajasti mööda jalutav, juba lõpetanud Kairi), pöörasin rahulikult labürindi juurde tagasi ja sain raja lõpetatud – siiski neljandana Kairi, Sigridi ja Teele järel. Olgem ausad, see oli ka minu jaoks kõige õiglasem koht, nii et oleks patt mitte rahul olla.

Arvestades ebaharilikult suurt osalejate arvu, läks hästi kogu meie seltskonnal – B-finaali pääses ka mu õde Meeli, samuti Andres, seda küll tänu sellele, et üks eesolijatest jooksust loobus.

Tulemused ja kaardid

Täna tegime veel pärast külma ilma üle kõhklemist rõõmsalt kaasa linnaorienteerumise etapi Lasnamäe spordihalli juures. Kõige tähelepanuväärsem selle jooksu juures oli aga lugu sellest, kuidas ma läksin rajale napilt enne stardi sulgemist ja nii, et tegelikult oleks pidanud hädasti külastama seda va parimat kohta. Aga ei olnud võimalust. Nii ma siis piilusin siia ja sinna põõsaste ja majanurkade taha, kuid ühtki varjatud kohta ei leidnud ma teps mitte. Probleem hakkas võtma juba kriitilisi mõõtmeid, kui ühtäkki – ma ei suutnud oma silmi uskuda – nägin ma ühe kortermaja ees, lihtsalt niisama kõnnitee serval seismas teisaldatavat kemmergut! Liginesin ettevaatlikult, arvates, et ju on see imetabane ilmutis vähemasti lukustatud. Aga palun väga, see kemmerg oli avatud, see kemmerg oli puhas – ja seal oli KAKS RULLI PABERIT!!! Keset Lasnamäed, kortermaja ees murul! Ja räägitakse, et maagia on maailmast kadunud, hahh!

Linnaorienteerumise tulemused

Järgmiste kordadeni!

Siseorienteerumise esimese eeljooksu kaart (kolmanda ja neljanda korruse vahel keskel ühesuunalise noolega märgitud kaldtee on ronimissein; finaalis oli see kahesuunaliselt läbitav):

1n

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s